Kui masendus 
võtab võimust

Kui masendus 
võtab võimust

Depressioon on väga sage ja üks juhtivatest haigestumise ning töövõimetuse põhjustajatest maailmas. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel oli 2000. aastal haigestumus depressiooni 15–44aastaste inimeste seas teisel kohal (WHO World Health Report, 2001). Ainuüksi Euroopas kannatab depressiooni all arvatavalt 60 miljonit inimest.

Depressioon on haigus, mis mõjutab kogu keha – tundeid, mõtteid, käitumist. See võib kesta nädalaid, kuid ja isegi aastaid ning ei ole mõtet oodata selle lihtsat äraminekut – see ei lähe iseenesest üle. Väga oluline on teada ka seda, et depressioon ei ole iseloomuviga ega märk nõrkusest, see on tervisehäire nagu iga teinegi haigus, mis tähendab seda, et haigust on võimalik ja tulebki ravida. On teada, et enam kui 80% ravitutest ka paraneb. See on lihtsalt väga individuaalne nagu iga inimenegi. Seepärast ära häbene oma haigust, vaid mine arsti juurde ja otsi professionaalset abi, sest ravimata haiguse all kannatad ju sina ja su lähedased. Sa ei pea oma haigust suure kella külge panema ega kõigile kuulutama, kuigi lähedasega oma murede ja rõõmude jagamine aitab alati.

 

Tunnuseid on väga palju

Depressiooni puhul kannatab inimene tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ning energia vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsimuse ja vähenenud aktiivsuse. Need on depressiooni põhisümptomid. Kuid peale nende võivad depressiooni korral esineda veel tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime alanemine, alanenud enesehinnang ja -usaldus, süü- ja väärtusetusetunne, trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod, häiritud uni, isu alanemine. Väga sageli kohtab ka selliseid juhtumeid, kus inimesel on väga palju kaebusi, teda on palju meditsiiniliselt uuritud, ta on käinud eri spetsialistide vastuvõtul, kuid seletamatud kehalised kaebused on jäänud. Haigust kui sellist pole leitud ja seega pole ka ravi ning inimene ikka kannatab. Kui teil esineb rohkelt väsimuse ja füüsiliste sümptomitega seotud kaebusi, nagu näiteks liigese või jäsemevalu, selja-, pea-, rinna-, kõhuvalu ja väsimus, siis ka need võivad olla depressiooni tunnuseks. Ning tihti ongi need arsti poole pöördumise esmased ajendid.

Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele on igal aastal 850 000 suitsiidjuhtu seotud depressiooniga.

 

Depressioon ja seksuaalsus

Üheks probleemseks alaks seoses depressiooniga on seksuaalsus. See võib olla depressiooni üks tunnus, depressiooni tagajärg või tekkinud hoopis ravi tulemusel. Seksuaalse düsfunktsiooni all mõeldakse huvi puudumist seksi suhtes või suutmatust sooritada vahekorda. Depressiooni põdevate patsientide hulgas on see näitaja keskmiselt 64%. Lisaks võivad libiido langust põhjustada ka antidepressandid, kuid see oleneb täiesti ravimeetodist ja ravimist. Seetõttu on alati mõistlik enne arsti juurde- minekut mõelda läbi arstile esitatavad küsimused ja probleemid ning need lausa paberile kirja panna, et kabinetiärevuses mitte unustada.

Depressioon ja ärevus on kaks eri haigust

Depressioon ja ärevus on kaks eri haigust


Depressiooni seos valuga

Depressiooni seos valuga on uus teema depressiooniravis, sest varem ei ole seda lihtsalt sügavamalt uuritud. Uuringud aga näitavad, et seosed on täiesti selgelt olemas ning järjest enam oskavad sellele tähelepanu pöörata ka arstid.

Rahvusvahelise uuringu (1146 osalejat) tulemused näitasid, et 69% depressiooniga patsientidest kaebasid arsti juurde minnes ainult valu (mitte psühholoogilisi häireid).  Paljud tunnistasid ka psühholoogilisi probleeme, kuid ainult pärast nende kohta pärimist.

 

Mis põhjustab depressiooni

Depressiooniga patsiendil on ajus serotoniini ja noradrenaliini hulk tunduvalt vähenenud. See on depressiooni korral peaajus toimunu tagajärg. Aga laiemas plaanis on depressiooni tekkepõhjuseid palju: geneetiline eelsoodumus, hormonaalsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused, samuti väga stressirohke ja pinev elu.

 

Kuidas ravitakse depressiooni

Ravi toimub kindlasti arsti järelevalve all, mitte mõne posija juures metsatalus ning otse loomulikult on ravi väga individuaalne. Kindlasti ei tohi tarvitada ravimeid, mida „soovitab sõber või sugulane”, kellel need „aitasid väga hästi”.

Depressiooniravim aitab oma elustiili ja oma elukorraldust muuta, mitte ei ole lahendus elu lõpuni. On ka juhud, kus elukorralduse ja stressirohke elukeskkonna muutmine ei ole võimalik (näiteks haige pereliikme hooldamine). Sel juhul on õigustatud ravimi pikaaegne tarvitamine. Tihti soovitatakse kompleksravi: ravimid koos täiendava psühhoteraapiaga. Ravi õnnestumise üks peamisi faktoreid on ikka tahtmine oma elu jälle rööbastesse saada ning ravimid annavad võimaluse end kokku võtta ja need muutused ellu viia.

Diagnoosimata depressioon on väga tõsine probleem, sest mida kauem inimene- on ilma ravita, seda raskemaks muutub tema seisund ning väheneb ka võimalus täielikule paranemisele. Seega pöörake tähelepanu oma vaimsele tervisele juba väikeste muutuste juures. Näiteks kui lähedased teile mainivad, et olete kuidagi muutunud ja ka ise tunnete, et kõik pole nagu endine, siis kindlasti kontrollige end arsti- juures, täitke erinevaid teste ja probleemi- kahtlusel võtke mõni ajakirjas või internetis täidetud test kaasa ning minge arsti juurde.

Pidage meeles, mida varem te oma probleemile lahenduse leiate, seda suuremad on edu võimalused ja saate elada õnnelikumat elu nii ise kui ka olete väärtuslik oma lähikondlastele.

Küsimustele vastab dr Sergei Tiganik psühhiaater ja psühhoterapeut

Sergei Tiganik psühhiaater ja psühhoterapeut

Sergei Tiganik psühhiaater ja psühhoterapeut

 

Kas depressioon meestel ja naistel erineb kuidagimoodi?

[TIGANIK] Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini, meestel on jälle neli korda rohkem enesetappe. Meestel on  lisaks kolm korda enam alkoholismi. 10–15% naistest esineb sünnitusjärgset lühiajalist depressiooni. Samuti võivad soodustada depressiooni hormonaalsed muutused enne menstruatsiooni.

Millised on ohu märgid ja millal tuleks kiirelt tegutseda?

[TIGANIK] Depressioon on väga levi-nud, samas sageli märkamatu ja ravimatu. Kiiresti tuleb tegutseda, kui esineb raske või psühhootiline depressioon. Samuti siis, kui on enesetapu- risk. Siis sõnad enam ei aita. Kui inimene ei nõustu abiga, tuleb seda anda isegi vastu tema tahtmist.

Kuidas saavad lähedased- inimesed depressioonis inimest aidata? Kui keegi lähedastest kahtlustab inimesel depressiooni, kuidas oleks parem teda suunata arstile, juhul kui ta ise eitab probleemi? Mõni näpunäide või juhis?

[TIGANIK] Parem on profülaktika, kuid kui depressioon on juba välja kujunenud, siis kuula rahulikult ja moraalitsemata, toeta ja anna nõu, toeta hoolitsema enda eest ja rõhuta ikka, et tegemist ei ole mitte maailma lõpuga, vaid depressiooniga. Asjadele õiget nime anda on siin väga tähtis.

Milline on kõige tõhusam ravimeetod depressiooni raviks? Millisel juhul tuleb depressiooniga minna perearsti poole, millisel juhul aitab psühholoog ja millal psühhiaater?

[TIGANIK] Kergema ja mõõduka depressiooni puhul aitavad antidepressandid ja psühhoteraapia. Raske puhul antidepressandid, EST-elektri-stiimulravi, vähem psühhoteraapia. Psühhootilise depressiooni puhul lisandub antipsühhootiline ravi, antidepressandid, EST-elektristiimulravi. Ravi on individuaalne, olenedes häirete profiilist. Ka ravimid on iga inimese puhul erinevad, tuleb leida igaühele sobivam.

Kas antidepressandid tekitavad sõltuvust? Kas see on sõltuvus, kui inimene on neid kasu-tanud juba mitu aastat ega suuda- ravimi- võtmist katkestada? Ja niipea, kui lõpetab võtmise, on tal kohe depressioon tagasi?

[TIGANIK] Ei tekita klassikalises mõttes sõltuvust, sest otsest kaifi neist ikka ei saa, ka tolerantsi tõus on  minimaalne. Samas võib esineda ärajäämisnähte, mille tõttu tuleb mõnikord ravi lõpetada pikkamööda. Ka ei pruugi asi olla sõltuvuses, vaid vajaduses pika ravi järele. Seda võib võrrelda teiste defitsiidiseisunditega, näiteks suhkrutõvega. Insuliini on vaja. Kas inimestel on siis sõltuvus insuliinist? Sama on ka paljude muude haigustega, kahjuks ka depressiooniga. Mõnikord on lihtsalt geneetiliselt vaja lisada antidepressante, et tõsta serotoniini, noradrenaliini ja muude ainete ainevahetust. Sageli inimesed ei analüüsi oma elu, siis peab ravimeid edasi võtma. Tihti võib tegemist olla bipolaarse häirega, selle unipolaarse vormiga, mis vajab ka stabiliseerivat ravi.

FAKTE

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kategooriate järgi on depressioon üks invaliidistavamaid haigusi, mis haarab üle maailma peaaegu 340 miljonit inimest.

Kuigi see haigus võib tabada igaüht olenemata vanusest, rassist või etnilisest rühmast, esineb seda naistel peaaegu kaks korda sagedamini kui meestel.

Depressioonil on oluline mõju inimese elule ja see võib lõppkokkuvõttes põhjustada raskusi tööl ja lähisuhetes, nii pereprobleeme lähikondlastega kui ka abielus.

Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele on igal aastal 850 000 suitsiidjuhtu seotud depressiooniga.

Depressiivsel patsiendil on suurem tõenäosus surra teistesse haigustesse .