Kui mees tahab oma tervisest kõik teada saada

Mida peaks ette võtma mees, kes tahab oma tervisest kõik teada saada? 

„Mäletan, kuidas ma kord Briti Muuseumi läksin, et lugeda midagi ühest kergemakujulisest haigusest. Sain raamatu ja vaatasin järele, mis mind huvitas. Siis aga, ei tea isegi miks, pöörasin hajameelselt lehte ja hakkasin ajaviiteks teisi haigusi uurima. Ei mäleta, mis haigus see oli, millesse kõigepealt süvenesin – kindlasti mõni kohutav, laastav tõbi, aga enne kui olin pooled sümptomitest läbi vaadanud, sai mulle selgeks, et mul on see kindlalt olemas. Kohusetundlikult uurisin läbi kogu tähestiku ning ainus haigus, mida mul ilmselt ei olnud, oli põlvekedra paistetus.”

Lugeda Jerome K. Jerome’i raamatust „Kolm meest paadis (koerast rääkimata)” ühe hüpohondriku seiklustest on ühest küljest äärmiselt lõbustav. Teisalt leidub küllaga neid, kes suure hirmuga endale haigusi välja mõtlevad. Või siis vastupidi, üldse oma tervise vastu huvi ei tunne. Kuidas leida kuldne kesktee?

Mehed, arsti juurde!

Mida peaks tegema mees, kes tahab lasta end pealaest jalatallani läbi uurida ning saada teada kõik oma nõrgad kohad? „Täielik kontroll on ilmselt ebareaalne, kuid soovitaksin uurida võimalikke terviseprobleeme,” ütleb ravikeskuse SL Meedik üldarst Sven Lindström. „Mees võiks pöörduda oma perearsti poole, et teha uuringute plaan, arvestades pärilikke ja sotsiaalseid riske.”

Paljud ilmselt pole kuulnudki, et teatud perioodide tagant on kodanikele tervisekontroll lausa ette nähtud. Hetkel Soomes Terveyskeskuses (midagi Eesti perearstikeskuse sarnast) töötav ja varem Tallinnas Pirita Perearstikeskuses praktiseerinud dr Ingmar Lindströmi sõnul ei kibele mehed seda võimalust siiski ülemäära kasutama: „Nad on arsti juures harvad külalised, eriti veel rutiinse kontrolli mõttes. Enamasti antakse end näole abikaasa või elukaaslase taganttorkimisel.”

Aga kuhu jäävad need tuhanded hüpohondrikud, kes arstide uksetaguseid ummistavad?

„Loomulikult leidub ka neid, kes soovivad end liiga tihti uurida, kontrollida ja testida. Neile tuleb kontrolli sageduse ja põhjalikkuse põhimõtted viisakalt selgeks teha,” ütleb Ingmar Lindström.

Ka Sirje Vaask Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osakonnast selgitab, et perearst peaks olema esimene, kelle juures mees teeb esmased terviseuuringud: „Androloog võib anda täiendavad infot selle kohta, mis puudutab just meessoost tingitud probleeme ja ennetavaid uuringuid, aga temagi vastuvõtule suunab perearst.” Kui patsient ei usalda oma perearsti arvamust, tuleks arsti vahetada.

Soomlastega võrreldes käib Eesti mees üldkontrollis harva. Ingmar Lindströmi sõnul on soomlased on tervist mõjutavate tegurite ja kontrollivõimaluste kohta teadlikumad. Neil on ette nähtud iga-aastased tervisekontrollid, kus uuritakse südant, kopse, vererõhku ja kaalu ning tehakse veretestid (vajadusel ka EKG ja uriinianalüüs). Patsient teab, et järgmiseks aastaks on tal saatekiri laborisse ootamas ning pärast analüüse tehakse arsti juures mõõtmised. Soome ühiskond on rahulikum. Tööaeg on kaheksast neljani ja pärast seda ollakse iseenda päralt. Eestis tehakse pigem kõvasti tööd. „Tervis on teisejärguline ning kulutada tööaega arsti külastamiseks näib ajaraiskamisena.

Kui ka meie ühiskond veidi rahuneb, võivad eesti mehed sagedamini õigel ajal arstile jõuda,” usub dr Lindström.

Kuidas näeb välja tervisekontroll?

Alustuseks läheb mees arsti juurde ja palub uurida oma võimalikke terviseprobleeme. Seejärel otsustab arst, mida konkreetsel patsiendil kontrollida. Arvestama peab vanust, eluviise, suguvõsas esinevaid haigusi, tekkinud sümptomeid jms. „Mida vanemaks mees saab, seda suurema tõenäosusega võib kusagil olla midagi normist erinevat. Kui aga ollakse pärit tugeva tervisega suguvõsast ja eluviisid on ontlikud, võib haigestumise tõenäosus nooremast isikust mitu korda väiksem olla,” ütleb Ingmar Lindström. Seejärel suunab arst mehe edasi uuringutele, mida vajalikuks peab.

Lindström on päri, et vastuvõtuajad kipuvad riigipolikliinikus sageli lühikeseks jääma: „See küll ei tähenda, et patsienti pole võimalik korralikult uurida, kuid tihtipeale tuleb vastuvõtu ajal tegelda mõne ägedama probleemiga, mille pärast patsient vastuvõtule üldse tuli. Ning kroonilise haiguse arutamiseks ei jää piisavalt aega.” Tundub, et asjad lähevad siiski paremaks, sest 2006. aastal rakendus Eesti perearstide seas süsteem, mis toetab krooniliste haigete süstemaatilist kontrolli ja teatud haiguste varajast avastamist.

Dr Sven Lindströmi sõnul tuleb meestel alates 50. eluaastast regulaarselt kontrollida eesnääret. Võimalikke terviseprobleeme tasuks alates 45. eluaastast uurida aasta tagant, 55-aastastel tasub aga tervist kontrollida juba igal aastal.

Kuidas näeb välja tervisekontroll?

Kuidas näeb välja tervisekontroll?

 

Mis selgub vereanalüüsist?

Lindström räägib oma patsientide näitel, mida ta ülevaatust paluval mehel kontrollida laseb. Esmajoones tehakse kõige tavalisem vereanalüüs. Kuigi patsiendi jaoks piirdub kõik vaid ühe sutsakaga, diagnoositakse niimoodi suurem osa haigustest. Kliiniline vereanalüüs näitab hemoglobiini, leukotsüütide ja trombotsüütide taset veres.

Samuti tasub mõõta triglütseriidide taset veres, mis näitab, kas rasvade ainevahetusega on organismis kõik korras. Glükohemoglobiin näitab viimaste kuude veresuhkru keskmist taset. Kui veresuhkru tase on kõrge, võib see viidata suhkruhaigusele. Keerulise nimetusega gamma-glutamüül transferaasi veres tasub arstilt paluda kõigil napsisõpradel, sest see näitab maksa seisundit, eriti aga alkoholi või rasvaainevahetuse kahjustavat toimet.

Kontrollida võiks ka prostata-spetsiifilist antigeeni veres ehk PSAd, mis näitab eesnäärme võimalikke probleeme, eelkõige kasvajat. Testi muudab väärtuslikuks asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre tunduvalt rohkem PSAd kui tervest koest. Niimoodi on PSA abil võimalik saada kärmelt jaole eesnäärmevähile. Samas ei pruugi PSA kõrge tase näidata alati eesnäärmevähki. Testosterooni ehk meessuguhormooni taseme muutused võivad olla seotud muu pahaloomulise kasvaja, ainevahetuse ja südamehaigustega.

Samuti viitab see kaudselt stressile.

Mida teha lisaks vereanalüüsile?

Ultraheli ülduuring näitab kilpnäärme, maksa, neerude, eesnäärme ja kõhunäärme olukorda. Kilpnäärme ülesanne on toota hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust. Neerud toimivad organismi filtrina: puhastavad verd, filtreerivad mürgiseid jääkaineid ja reguleerivad keha vedelikutaset. Eesnäärme suurenemisega võivad kaasneda kuseteede infektsioonid ja kusepõie kivid. Kõhunäärme talitlushäire põhjustab omakorda suhkurtõbe. Uriinianalüüs näitab, kas neerud töötavad korralikult, kas neerudes ja põies on põletikke, ega suhkru tase veres pole tõusnud jne.

Aeg-ajalt tasub kontrollida ka südant, Lindströmi sõnul soovitatavalt koos koormustestiga: „Koormustestiga kardiogramm näitab, kas südametegevuses tekib patoloogilisi muutusi, kui inimesel on füüsiline koormus.” Ning lõpuks tasub mõõta kaalu, pikkust ning vöö- ja puusaümbermõõtu. Märksa peenem teema on võimalike terviseriskide uurimine. Dr Sven Lindström laseb vajadusel uurida patsiendi veres ja uriinis mineraalaineid (seleen, tsink, vask, magneesium, kroom, kaadmium jms). Magneesiumi defitsiit võib olla südamehaiguste riskitegur, seleeni puudus eesnäärmevähi riskitegur jne.

Kes maksab?

Kui inimene on haigekassa poolt kindlustatud ning arst leiab, et patsiendil on tarvis midagi süvitsi kontrollida, saab põhiuuringud teha tasuta. Dr Ingmar Lindström: „Selle põhjal saab arst teada, kas patsienti tuleks veel uurida või kuhugi edasi saata. Kui aga patsient soovib mingit uuringut, mida arst ei pea meditsiiniliselt põhjendatuks, peab huviline selle eest ise maksma.” Näiteks soovivad peavalu käes vaevlevad inimesed vahel aju kompuutertomograafilist uuringut: „Kui teeksime kõigile, kel pea valutab, nii kalli uuringu, ei jääks meil raha millekski muuks. Selliseid juhtumeid on siiski vähe ning usun, et oma tervisest saab inimene küllalt hea ja põhjaliku ülevaate sisuliselt tasuta.”

Haigekassa ei maksa uuringute eest ka siis, kui mees ei pöördu esmaste uuringute saamiseks perearsti poole, vaid läheb omal algatusel eriarsti käest abi otsima.

Ingmar Lindströmi sõnul võib patsient minna otse laborisse, tellida analüüsid ja nende eest ise maksta. Ta võib ka teha arstikeskuses uuringud, mida arst ei pea vajalikuks, kuid õde võtab siiski vere ära ning patsient maksab selle eest. Kui niimoodi maksta, saab üsna peagi selgeks, et meditsiin on kallis ja niisama raha tuulde loopida pole mõtet.” Lindströmi sõnul võib hiljem valmistada probleemi ka tulemuste tõlgendamine: „Inimene võib verd anda ja lasta end aparaatidel pealaest varvasteni läbi uurida, aga kui keegi tulemusi ei kommenteeri, ei ole uuringutest kasu.”

Sirje Vaask Haigekassast lisab, et patsient saab osta tasulisi meditsiiniteenuseid vastavatest tervishoiuasutustest. Tallinnas ja Tartus on neid rohkem, teistes linnades vähem. Tasuliste meditsiiniteenuste kättesaadavus on kehvem ainult maapiirkondades. Võrrelgem seda täiskasvanute hambaraviteenustega. Ka siin võib inimene valida, kui sageli ja millist hambaarsti ta külastab.”

Haigekassas on määratletud soovitatavad ja ennetavad uuringud, ent need puudutavad eelkõige naiste tervisekontrolli rinnanäärme- ja emakakaelavähi varajaseks avastamiseks. Ühtset juhendit meeste ennetava tervisekontrolli kohta praegu olemas ei ole. Meeste terviseuuringute valdkonnad on seotud eri erialadega, nagu kardioloogia, onkoloogia ja uroloogia. Tunnustatud on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise juhend, mille alusel soovitatakse kõigil üle 30-aastastel meestel kontrollida südame olukorda.

Millised haigused millises vanusegrupis mehi ähvardavad

Millised haigused millises vanusegrupis mehi ähvardavad

 

Millised haigused millises vanusegrupis mehi ähvardavad

20–35 sugulisel teel levivad haigused ja stress

35–50 stress, vererõhu-, südame- ja ainevahetushaigused

50–65 vererõhu-, südame-, eesnäärme- ja ainevahetushaigused ning kasvajad ja stress

66 ja vanemad pahaloomulised kasvajad ja südame-veresoonkonna haigused

Meeste suurimad terviseprobleemid: 

Südame isheemiatõbi ja ajuinfarkt. 3.–7. kohal on kopsu pahaloomulised kasvajad, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, enesetapud ja mürgistused.

Südame-veresoonkonna haiguste peamised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk ning suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu- ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Kopsuhaigused ja pahaloomulised kasvajad on seotud meeste suure suitsetamislevimusega, enesetapp ja mürgistused paljuski alkoholi liigtarbimisega. Seega on suur osa neist terviseprobleemidest välditavad tervislike eluviisidega.

Allikas: Haigekassa ennetustegevuse materjalid.

Allikad:

www.slmeedik.ee

www.haigekassa.ee

www.kliinik.ee

Tekst: Brigitta Davidjants

Fotod: Sxc.hu