Kuidas elada kauem seksikat elu ehk sinu südame tervis

Kuidas elada kauem seksikat elu ehk sinu südame tervis

Kes meist ei tahaks elada kaua ja täisväärtuslikult, see tähendab omada tiheda graafikuga seksuaalelu kuni kõrge vanuseni? See on ju iga mehe unistus. Ning loodetavasti ka naise… Mida selleks teha, et see unistus täituks? Just seda saategi alljärgnevast tekstist teada. Alustuseks – nagu juba tavaks on saanud – ülevaade mõningatest südamehaigustest, haiguste põhjustest ja riskifaktoritest ning sellest, kuidas kõike seda vältida ja vajaduse korral ravida.

Mis on südamehaigus?

Südamehaigusest rääkides kangastub inimestele kohe silme ette südameinfarkt. Kuid tegelikult tähendab südamehaigus hoopis midagi laiemat – selle all mõeldakse kõiki haigusi ja seisundeid, mis halvendavad südame võimet teha tööd. Nendeks võivad olla südame isheemiatõbi (sealhulgas infarkt), südamepuudulikkus, klapi­rikked, kardiomüopaatia, rütmihäired ja südamepuudulikkus.

Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis ja teistes arenenud riikides. 2008. aastal oli Eestis üle 50% juhtudest surm tingitud südame-veresoonkonna haigustest, kusjuures vaid südame isheemiatõbi põhjustas neljandiku kõigist surmadest. Seetõttu ei tee kellelegi liiga üle korrata mõningaid nende haiguste tunnuseid ning teada saada muud asjasse puutuvat.

Südame isheemiatõbi ehk stenokardia

See on infarkti eelkäija, mille olemasolu võib näidata, et sul on südameinfarkti tekkevõimalus. Isheemiatõve põhjuseks on südame verevarustuse halvenemine, mis omakorda on tekkinud veresoonte lubjastumise ehk ateroskleroosi tõttu, arenedes aastaid enne haiguse avaldumist.

Sümptomiteks on äkki tekkiv valu või pigistustunne rinnakus. Valu ei pruugi­ olla tugev, kuid põhjustab ebameeldi­va tunde ning võib kanduda vasakusse­ õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Kui valuhood muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, on vajalik kiire meditsiiniline abi.

Südameinfarkt

Südameinfarkt

Südameinfarkt

Kogu maailmas esineb südamelihase ehk müokardiinfarkti umbes 6,3 miljonil inimesel aastas. Rahvastikupõhised uuringud näitavad, et infarkti saanud inimestest sureb ühe kuu jooksul 50%, kusjuures umbes pool neist surmajuhtudest ilmneb kahe esimese tunni jooksul. Infarkti põhjuseks on peaaegu alati järsku tekkinud verevoolu vähenemine või katkemine südant toitvas pärgarteris, mille põhjustab arterile tekkinud tromb. Kui südamelihas enam verd ei saa, siis võib see lihas väga kiiresti­ kahjustuda ja kärbuda. Siin osutub elupäästjaks sageli kiirus – mida kiiremini kiirabi haiglasse viib, seda suurem on paranemislootus. Loevad minutid!

Sümptomid

Isegi siis, kui südameinfarktile viitavad haigusnähud on kerged ja vähesed, on see alati viivitamatut arstiabi nõudev seisund!

• tugev valu või survetunne rinnus

• valu kestab tavaliselt vähemalt 20 minutit, kuid see võib olla ka lühem.

• võib kaasneda õhupuudus, iiveldus, oksendamine, peapööritus, higistamine ja hirm

Rütmihäired

Ebaregulaarseid südamelööke nimetatakse rütmihäireteks. Südame rütmi aluseks on regulaarsed elektrilised impulsid, mis mõnikord ei ole regulaarsed – südame­ rütm võib kiireneda, aeglustuda või nn virvendada. Enamasti on rütmihäired ohutud, mis mööduvad kiiresti. Kuid mõni tüüp rütmihäireid võivad põhjustada südame jõudluse vähenemist – see tähendab, et süda jõuab välja pumbata vähem verd. Kui oled mõnikord tundnud rütmihäireid, peaksid oma arstile sellest rääkima. Põhjusteks võivad olla muuhulgas ka liigne suitsetamine, alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ja stress.

Südamepuudulikkus

Kuigi selle haiguse nimi, südamepuudulikkus, tundub hirmuäratav, ei tähenda see südame seiskumist ega midagi muud eluohtlikku. See on täiesti ravitav seisund ja piisava raviga saab elada küllaltki kaua ja hästi. Peamisteks sümptomiteks on väsimus, hingeldamine füüsilisel koormusel, higistamine ja tursed pahkluu piirkonnas.

Milliseid uuringuid võidakse teha südame tervise jälgimiseks?

Elektrokardiogramm (EKG) on valutu uuring, kus südame elektrilise aktiivsuse teadasaamiseks asetatakse rindkerele elektroodid. Tulemusena saab infot südame rütmi, südamelihase kahjustuse, infarkti või südame suurenemise kohta.

Koormustestil mõõdetakse südame vastupidamist koormusele. Selleks pead kõndima jooksulindil või sõitma rattaga ning registreerides samal ajal EKG-d, pulssi, vererõhku, saab teada, kas süda saab koormusel piisaval hulgal hapnikku.

Holteri monitor on kaasaskantav südame­ rütmi mõõtev aparaat. Seda kantakse 24–48 tundi, mille jooksul mõõdetakse ära kõik südamega seonduv. Pärast hea vaadata, kuidas süda tegi oma tööd öösel ja päeval, magamistoas või tööpostil alluvatega pahandades.

Ehhokardiogramm on ultraheliuuring, et vaadelda südame liikumist: südame kambrite, südamelihase ja klappide liikumist, verevoolu kiirust ja mahtu. See on vajalik nii diagnoosimiseks kui ka ravi hindamiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga inimene peab ise hoolitsema oma tervise eest ise – olema tähelepanelik oma kehas toimuvate muutuste suhtes, mõne ebahariliku või uue haigusnähu ilmnedes pöörduma arsti poole ja kui on määratud ravi või antud soovitusi elustiili kohta, siis neid ka järgima. Need soovitused on välja töötatud paljude laialdaste uuringute tulemusena ning seetõttu need ka toimivad! Hoolitse enda tervise eest ja ela kauem tervena!

 

Viited

Eesti Arst 2004, 12, The Task Force of Management on Acute Myocardial Infarction of the European Society of Cardiology. Eur Heart J 2003; 24: 28–66. • Tunsdall-Pedoe et al. The Lancet 1999; 353: 1547–57. Journal of Hypertension 2007.
www.inimene.ee • Statistikaamet 2010

Mida saad ise teha südamehaiguste riski vähendamiseks

1. Lõpeta suitsetamine. Suitsetajatel on kahekordselt suurenenud südameinfarkti saamise võimalus võrrelduna mittesuitsetajatega ning suurem võimalus infarkti tõttu surra. Hüppeliselt suureneb üldine kardiovaskulaarne risk. Kui sa oled suitsetaja, siis lõpeta. Aga paremgi veel – ära alusta suitsetamist üldse!

2. Vere kolesteroolisisaldus olgu normis! Toitu tervislikult (söö madala rasvasisaldusega toite) ja tea oma kolesteroolisisaldust!

3. Vererõhk normi! Vererõhk peab olema 140 mmHg / 90 mmHg või alla selle. Kui arst on sulle määranud vererõhku alandavaid ravimeid, siis tarvita neid! Ega nad kapis olles saa sinu tervisele kasulikud olla.

4. Ole aktiivse elustiiliga! Tegele regulaarselt spordiga! Kuid isegi aiamaal müttamine või lihtne jalutamine vähendavad südamehaiguste riski märgatavalt ka sel juhul, kui sul on näiteks vererõhk kõrge või sul on mõni muu riskitegur.

5. Toitu teadlikult! Südamesõbralik dieet on vähese rasvasisaldusega ja kolesteroolivaene, sisaldab juur- ja puuvilju ega ole soolane! Valmistoidule ära lisa soola, vaid vajaduse korral maitsesta ürtidega.

6. Hoia kehakaal normis. Liigne kehakaal koormab südant ja halvendab teiste südamehaiguste riskifaktoriteks olevate haiguste, nagu näiteks diabeedi olukorda. On teada, et ülekaalulisusel on südamehaiguste kujunemisel väga suurt roll. Liigne kehakaal soodustab ka vererõhu tõusu ja hüpertensiooni arengut.

7. Kui sa põed diabeeti, siis hoia veresuhkru näitajad kontrolli all! Kõrge veresuhkur võib oluliselt südant kahjustada ning viia südameinfarktini. Ning teadmiseks ka seda, et halb vere­suhkru tase võib põhjustada erektsioonihäireid! Seega mehed – veresuhkru tase korda, et säilitada meheau!

Küsimustele vastab kardioloog dr Arvo Rosenthal

Küsimustele vastab kardioloog dr Arvo Rosenthal

Küsimustele vastab kardioloog dr Arvo Rosenthal

Q: Südame-veresoonkonna haigustesse suremus Eestis on küllalt suur. Millest on see tingitud?

Rosenthal: Praegu on tõesti surma­ põhjustavate haiguste hulgas esikohal südame-veresoonkonna haigused. Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest

See sisu on nähtav VIP kliendile