Iiri-viski-ajalugu-ja-traditsioonid

Sellele küsimusele võiks ju kohe vastata, et Iiri viski algab lähimast hästi varustatud viinapoest. Kõiki viskisõpru nii lihtne vastus ilmselt ei rahulda. Tõe teadasaamiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on käia poes, tuua pudel Iiri viskit, võtta klaas ja istuda arvuti taha. Enne kui pudel poole peale saab, oleks suurem pilt selge.

Tekst: Toomas Mikkor
Fotod: sxc.hu, erakogu

Aga miks minna otse, kui saab ringi? Teelolek on sageli meeldivam kui päralejõudmine, uurimine mõnusam kui teadmised. Eriti kui tegu on kahe nii meeldiva asjaga nagu viski ja Iirimaa. Nii ehk käibki­ Iiri viski telgitaguste optimaalne uurimine,­ et lendad Dublinisse, võtad rendiauto, lööd Iirimaa maanteede kaardi lahti ja annad gaasi.

Protestantlik või katoliiklik viski?­ Teekond saab valitud vastupäeva­ ja nii jääb esimesena teele Cooley Distillery. See asub samanimelisel poolsaarel, veidi enne Põhja-Iirimaa piiri peateelt paremale. Et Estonian Air maandub Dublinis­ öösel, sõidan edasi – vaevalt viskivabrikus­ kedagi öösel oodatakse. Parem on leida teispool Belfasti hiline öömaja, kus paar tundi tukastada. Et hommikul olla Bush­millsist kiviviske kaugusel.

Juba öömaja otsides saab selgeks, et Põhja-Iirimaa pole päris Iirimaa.

Ta võis seda kunagi olla. Esimeses hilisel tunnil avatud majutuspaigas võtab sisseastujat vastu koridori seinal ilutsev Oranje ordu vapp. See on üks protestantide, seega mitte-iirlaste organisatsioon. Mis ta endast täpselt kujutab, selle tajumiseks peaks ilmselt lugema läbi hulga raamatuid ja elama mõnda aega Põhja-Iirimaal.

Parem pole ka pilt hommikuses Antrimi linnakeses. Antrim ongi koht, kus asub Bushmillsi viskivabrik. Või asub ta Bushmill­si külas? Kus lõpeb Antrimi linn ja kus algab Bushmills, jääb veidi segaseks. Silma torkavad hoopis UDA (Ulster Defence Association), Oranje ordu ja muude protestantlike organisatsioonide vapid, lipud või lihtsalt värvid.

Neid on majadel, plankudel ja isegi kõnnitee äärekividel. Tuleb välja, et Antrim olevat lausa nende organisatsioonide pesa. Sellises meeleolus valmib maailmakuulus Bushmillsi viski!

Bushmillsi linnakeses valitsevad protestandid, UDA vapp otse distillery värava taga.

Bushmillsi linnakeses valitsevad protestandid, UDA vapp otse distillery värava taga.

Viskivabriku väravavaht on protestantlik britt ja väga mõistlik mees. Viipab protestantide organisatsioonide sümbolite poole ning ütleb, et talle selline asi ei meeldi. Et rõhutatakse enda füüsilist üleolekut. Arvab, et siia mahuvad mõlemad, nii iirlased kui ka britid. Aga et mõlemal pool olla intrigaane, kes tuld katla all hoiavad. Väravavaht mainib, et siin piisaks vaid sellest tulest, mis leegitseb viskikatelde all. Inimestevahelist hõõrumist pole vaja.

Kui temalt küsida, kas ka viski joomisel tehakse vahet, on see tehtud protestantlikul Põhja-Iirimaal või katoliiklikus Iiri Vabariigis, siis ta naerab. Olla igaühe enda asi, kui kaugele ta oma jäärapäisuses läheb. Alles see oli, kui mõlemad, nii seesamune Bushmills kui ka Iiri Vabariigis asuv Midletoni viskivabrik kuulusid­ samale omanikule – prantslaste Pernod Ricardile.

Siis oli tootmine nii läbi põimitud, et ei saanud enam aru, kus lõppes Bushmills ja kus algas Jameson.

Komponendid­ rändasid üle riigipiiride edasi-tagasi, asi jõudis koguni niikaugele, et Jamesoni destilleeriti Iiri Vabariigis, aga pudeldati Põhja-Iirimaal. Eks siis proovi poliitiliste tõespidamiste tõttu üht või teist marki ignoreerida. Ämbris oled ikkagi. 2005. aastal müüs Perno Ricard Bushmillsi maha Diageo’le. Nüüd Bushmillsis enam Jamesoni ei villita.
Juubelimargist saab kogujate sihtmärk. Vana Bushmills Distillery sai oma litsentsi kuningalt aastal 1608. Tänavu­ pühitseti seega 400. aastapäeva. Tõsi on aga see, et viskit aeti siin juba ammu enne.

Distillery’d väidavad, et kasutavad viski tootmiseks kohalikku Iirimaa otra.

Hooned viskivabriku õuel on antratsiidi­tahmast mustad. Ruumides on aastasadade vanune linnaste ja viski hõng. Külastajate rühm juhitakse läbi tegelike tootmishoonete ja uudistajale tehakse viski ajamine selgeks algusest lõpuni.

Bushmillsi maitse loovad eelkõige tema väikesed katlad. Tuuri juht mainib ära ka maitsva vee ja hea odra. Aga öelgu ta parem, millises viskivabrikus tehakse viskit halvast veest ja teisejärgulisest odrast?

Old Bushmills Distillery tehas

Old Bushmills Distillery on küll iirlaste rajatud, aga ei asu nende jurisdiktsiooni all oleval territooriumil ega kuulu ka enam iirlastele.

Pärast tootmisega tutvumist saab igaüks proovida väikse sortsu Bushmillsi. Kui distillery kuulus veel Pernod Ricardile, pakuti ekskursiooni lõpus kahele vabatahtlikule nn laiendatud degusteerimist. Selle käigus sai proovida erinevaid Bushmillse, võrrelda neid Bourbon’i, Scotch’i ja teiste Iiri viskidega. Uus omanik on asju muutnud.

Tavakülastaja saab valida tilga nelja erineva Bush­millsi hulgast. Kes soovib, saab täiendava maksu eest võtta ette laiema degusteerimise. Viimase tingimused on aga nii keerulised, et iiri aktsendiga ingliskeelset seletust tuleb kuulata korda kolm ja ilma erilise eduta. Niisiis on lihtsam degusteerimine ette võtta mõnes hästi varustatud baaris.

Bushmills toodab kuut eri marki. Endisele viiele lisandus sel aastal juubeli puhul villitud Bushmills 1608. Sellest arvatakse tulevat kollektsioneerimisobjekt, kuna peagi lõpeb ta ladudest otsa.

Laiendatud-viski-degusteerimine

Niinimetatud laiendatd degusteerimine. Olenemata tulemusest kirjutatakse osalejale välja Iiri viski degustaatori tunnistus.

Bushmillsi peaviskimeister Colum kiidab kõige enam Malt 21 nimelist. See on laagerdunud ameerika tamme ja Oloroso šerri tünnides 19 aastat ning seejärel veel kaks aastat madeira kanistrites. Ise ei ole seda proovinud. Ilmselt pole ka mõtet, sest meie maitsed Columiga lähevad laialt lahku. Proovinud nende Malt 10 nimelist, leidsin sealt piimašokolaadi maitse (viskimeister Columi arvamus) asemel kassikust meenutava buketi.

Siinjuures tahan kohe tunnistada, et panen selle enda maitselageduse, mitte Columi äparduse arvele. Kõige enam istus mulle ja on alati istunud hoopis see kõige tavalisem, Bush­mills Original. Kui viskivabriku väravavaht sellest­ kuuleb, pilgutab ta omamehelikult silma ja ütleb, et see on mark, mida nemad siin joovad.

Kas viski on ikka Iiri viski? Põhja-Iiri­maa Bushmillist viib seiklusrikas tee ikka vastupäeva. Üle Iiri Vabariigi piiri ja mööda­ läänekallast alla lõunasse. Siis tuleb teha pööre itta, sõita veel paar tundi ja kolm päeva pärast Bushmillist lahkumist ning mitmeid teepealseid seiklusi leian end Corki linnast.

_Jameson-viski-vanad-lao-ja-tootmishooned

Midletonis on vanad lao ja tootmishooned nüüd külaliste päralt.

Corkis oli vanasti viskivabrikuid hulgem. Rohked vintsutused sundisid neid omavahel liituma ja nii ongi tänapäeval linnas vaid üks uus vabrik – Midleton. Siin on koos Paddy Flaherty, kunagine Dublini­ Bow Streeti asukas, kurikuulus Jameson ning John Powers ja tema poolt üles ostetud Tullamore Dew. Kui palju endisaegsest peale nimede on neis veel järel, ei tea vist isegi jumal taevas.

Kui viski maitsele paneb põhilise aluse katel, linnased ja vesi, siis need on ju kõigil eespool mainitud markidel üks ja seesama? Tõsi küll, väikesed nüansid võib luua laagerdamise ja segamisega.

Maitse maitseks, seekord uurime, kas viski on ikka Iiri viski? Midletonis tehtavatel markidel on traditsioonilised Iiri viski nimed, neid tehakse Iiri viljast ja veest, töölisedki pea kõik iirlased. Ainult et kogu kupatuse omanikud on välismaalased. Kui palju võib see tootmisprotsessi ja lõpptulemust mõjutada? Sellest Midletoni viskivabriku ekskursioonil ei räägita, kui palju otselõikamisi, unifitseerimisi ja moderniseerimisi viskilt lõivu võtavad. Seevastu kuuled ära tehnoloogilise protsessi ja loo aina kasvavatest müüginumbritest, mis on tõsi.

 Paddy Flaherty Paddy viski auto

Paddy Flaherty viski auto

Paddy Flaherty oli 19. sajandi lõpul nii kõva müügimees, et Corki distillery andis oma viskile tema nime. Tänapäeva mitte enam nii kõvad turundustegelased otsustasid viskilt eemaldada tema perekonnanime, et siis müüvat paremini. Nii sai oma nime Paddy viski.

Ekskursioon hõlmab vaid distillery vanu, mittetöötavaid osi. Näidatakse vanud katlaid, ladusid ja antratsiidiahjusid. Uued tootmishooned jäävad uudistajaile suletuks. Pärast ekskursiooni on degusteerimine. Igaühele tilgake ja igast grupist kahele inimesele laiendatud degustatsioon. Kaheks väljavalituks saavad need, kel on kõige kiirem taip ja reaktsioon käsi püsti ajada, kui küsitakse üht naist ja üht meest, kes sooviksid Midletoni toodangut võrrelda teiste viskidega.

Pärast kirjutab Midletoni viskivabrik sulle välja diplomi, et oled kvalifitseeritud Iiri viski degustaator. Nad ei ütle, kas ja milliseid võimalusi see diplom peale­ sõprade ees ärplemise veel annab. Karta on, et ei mingeid.

See sisu on nähtav VIP kliendile