Sissesõit Hydra saarele Kreekas.  Viktor Siilats

Sissesõit Hydra saarele Kreekas. Viktor siilats

Kindlasti on ka meie lugejate seas mehi, kelle hinges möllab torm ja kes ei leia oma hobidele kindlat sadamat. Räägime kahe mehega, kes on edukad mitmel alal, aga õnne ja rahu leidnud just merega rinda pistes: üks neist kaatri roolis ja teine tuul purjeis. Viktor Siilats on tuntud kui autoärimees – esimesed Tallinna tänavatel sõitnud Volvod olid just tema müüdud. Nagu oleks maismaast veel väheks jäänud, on tema hobid ja ärid laienenud. Praeguseks on temast saanud kirglik meremees, väikesadamate arendaja ja kaatriärimees.

 

Q: Kui pikk on su kaatrielu kogemus ja kaua on sul päris oma kaater olnud?

Siilats: Üle viieteistkümne aasta.

 

Q: Tavaliselt seostuvad kaatrid ikka soojaga õnnistatud maade ja vetega. Miks peaks Eestis üldse kaatrit omama?

Siilats: Esiteks on Eesti ümbritsetud kolmest küljest veega, teiseks on Eestil tohutult väikesaari, kolmandaks on kivi­viske kaugusel Soome, Ahvenamaa ja Rootsi saarestikud. Mis puutub ilma, siis suvekuud on väga ilusad ja soojad ning kevadel ja sügisel aitavad kütteseadmed kaasa. Hooaeg kestab tavaliselt mai algusest septembri lõpuni ja iga aastaaeg (talv muidugi välja arvatud) pakub oma elamusi. Peale meresõidu paelub paadiomanikke ka sadamaelu ja klubiline tegevus, kust leiab eest palju sõpru.

 

Q: Milles seisneb sadama- ja klubielu? Kas kelgitakse, kellel suurem ja võimsam?

Siilats: Eesti jahtklubid on üsna auväärses vanuses, mõni on koguni sada aastat vana. Klubiliikmed on siiski nooremad ja neile korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Sadamas­ on lihtsalt kombeks pärast turvalist sildumist drink või kaks võtta ning miks mitte ka õhtust süüa. Siis räägitakse nii vanade kui ka uute tuttavatega mereteema­del küll. Kelkimine, kel suurem ja võimsam, ei käi hea tava juurde, kuigi mõnikord need, kel väiksem ja nõrgem, kipuvad end kiitma küll. Põhiliselt arutatakse ikka seda, et kes kus käis, mida nägi, milline ilm oli, kui keeruline oli navigeerida, sadamasse siseneda, silduda jne.

Merekaru Viktor Siilats  puhkab kaatriga merel

 

Q: Kas suurus on oluline?

Siilats: Oluline on pääs merele ning suurus loeb seal vaid niipalju, et suuremaga on merel üldjuhul ohutum. Muidu ollakse merel võrdsed. Tõsi, kord esitasin ma Jurmala sadamas seda teooriat ühele lätlasele, kes seepeale rõõmsalt oma naisele kilkas, et näed, paadi suurus pole üldse oluline. Mispeale see väidetavalt Miss Latviast abikaasa vaatas teda põlgliku pilguga ülalt alla ning teatas, et oled nüüd päris lolliks läinud või. Suurus on see kõige olulisem asi!

 

Q: Kui juba eelistusest rääkida, siis miks just kaater?

Siilats: Kaater on mugavam ja tema juhtimisega saab hakkama üksi või väheste meeskonnaliikmetega. Kaatris on rohkem ruumi, paremad olmetingimused ja ta liigub kiiremini.

 

Q: Kuidas sattusid kaatrite maailma?

Siilats: Veepelgliku inimesena juhtusin ühel näitusel nägema moodsat, salongi, kajutite ja flybridge’iga merekaatrit ning kohe tekkis tunne, et sellise juhtimisega saaksin ehk isegi hakkama, kusjuures ei saaks märjaks ja oleks soe sõita. Aasta pärast moodustasingi kaatrimüügifirma ja ostsin esimese merekaatri.

 

Q: Suuremas osas valmivad kaatrid vist eratellimusel ja käsitööna. Milliste summadega peab arves­tama, et saada endale korralik alus, ja milliseid on valikud?

See sisu on nähtav VIP kliendile