Mida teeb liigne alkohol sinu organismis?

Mida teeb liigne alkohol sinu organismis?

Räägime nüüd ajast kui jõulude ja aastalõpupidustused tööl, kodus, linnas, trennikaaslaste ja sõprade-sugulaste ning kaasa lähikondlastega on äsja lõppenud. Arvatavasti oled kohe jaanuaris kokku arvanud ka pidudega kaasnenud kaod – nii finantsilised kui ka emotsionaalsed. Viimaste all võib mõelda näiteks üleelamisi mittesoovitud sugulaste-töökaaslaste must-be kokkusaamistel. Rahakotis toimunud terroriakti on lihtne märgata ja arvatavasti ka korvata – tuleb lihtsalt nupp tööle panna ja uuel aastal uue hooga tasa teha.

Kuid kas oled kunagi mõelnud tervisele tehtud kahju suuruse üle ja seda kokku löönud? Palju maksab pidustustega ülekoormatud keha taastamine või juba väikeseks kägardunud maks? Mõtle sellele siis vähemalt nüüd.

Selline see inimhinge olemus on, et aastalõputuhina soovidetulvas oled ehk isegi andud lubaduse alkoholiga piiri pidada ning rohkem oma füüsilise keha peale mõelda – kui nii, siis on lubaduski juba pool võitu. Kuid nüüd murra ka endast tugevam vastane – tahtejõud – ja hakka plaani mehiselt ellu viima. Selleks väike kokkuvõte alkoholi mõjudest organismile ning kuidas edasisi kahjustusi vältida. Vähem oluline ei ole ka aidata sõpra, tuttavat, sugulast, kui leiad temalgi alkoholiga liiga hea suhte olevat.

Alkoholism on krooniline haigus, mille tulemuseks on inimese organismi sõltuvus alkoholist. Inimene kaotab joomise üle kontrolli ega kontrolli ka seda, millal, kui palju ja kui pikalt iga kord juua. Alkoholismi korral jätkatakse joomist isegi juhul, kui inimene teadvustab endale, et see põhjustab talle probleeme suhetes, tööl, tervise ja raha poole pealt.

Ei ole ju mingi saladus, et alkohol põhjustab maksakahjustust ja traumasid, kui mitte arvestada alkoholi mõjul tekkivate koordinatsiooniprobleemidega.

Kaugeltki pole need aga ainukesed joomise tulemused. Uurijad on leidnud üle 60 seisundi, mis on rohkemal või vähemal määral seotud alkoholi liigtarbimisega. Mida hullu alkohol inimesele peale maksahaiguste veel teeb?

Mõõdukas alkoholitarbimine ei tee maksale suurt kahju. On isegi tõestatud, et mõningad alkoholid, nagu näiteks punane vein, võivad olla isegi tervislikud, kuna sisaldavad kehale kasulikke antioksüdante ja fütoühendeid. Kuid sellegipoolest on alkoholi liigtarbimisel äärmiselt laastav mõju maksale ja muudele organitele.

Arvatakse, et alkoholi laguproduktil atseetaldehüüdil on maksarakkudele otsene toksiline toime. Pidev rohke alkoholi tarbimine põhjustab esmalt maksa rasvumise. Nii piiratakse hapniku ja teiste toitainete juurdepääsu maksa, mille tulemusena maksarakud hukkuvad. Maksal on täita elutähtsad funktsioonid, milleta ei saa inimene hakkama – maks filtreerib verd, eemaldades organismi sattunud mürgid, muudab liigse veresuhkru glükogeeniks ja tal on veel palju teisi üliolulisi ülesandeid. Kui maksarakud hukkuvad, tekib asemele armkude – see ongi maksatsirroos. Maks tõmbub kokku ja muutub väiksemaks.

Tsirroos on paljude alkoholi kuritarvitajate peamine kannatuste tekitaja, põhjustades rohkelt nii terviseprobleeme kui ka vähenenud alkoholitaluvust.

Siin on oma osa ka pärilikkusel. Näiteks mõnel võib maksatsirroos tekkida pärast mõneaastast igapäevast kolme-nelja joogi tarbimist, mõnel teisel palju pikema aja vältel joonud isikul ei arene see sageli surmav haigus kunagi. Maksatsirroosi võimalikud sümptomid on naha ja silmavalgete kollasus, väsimus ning kõhu ja alajäsemete tursed. Maksahaigustest põhjustab alkohol veel hepatiiti ja maksavähki. Mõlemad on seotud alkoholikoguse ja aastatega, kui kesvamärjukest rohkelt pruugitud.

Rohke alkoholi tarbimine suurendab vähki haigestumise riski (suu, keele, kõri, kurgu ja söögitoru vähk) ja sel on suur mõju närvisüsteemile. Näiteks võivad esineda närvipõletikud (polüneuropaatiad), mis väljenduvad valude, krampide, tuimuse ja nõrkusena kätes ja jalgades. Alkoholitarbimine võib põhjustada probleeme südameveresoonkonnale. See võib vallandada südame rütmihäired ja isheemiatõbe, mille raskeim avaldumisvorm on südameinfarkt. Sagedasti kimbutavad alkoholitarbijaid ka kõrge vererõhk ning südamelihase probleemid (kardiomüopaatiad).

Ka psühhiaatrilised probleemid ei jäta alkoholist liigselt lugu pidavaid inimesi maha. Kui vähese ja mõõduka tarbimise puhul on teada selle lõõgastav ja stressi vähendav mõju, siis rohked tarvitajad võivad kannatada ärevuse ja depressiooni all (sagedasti seotud rahamuredega, töö või perekonnaga) ning paranoiade käes. Pealegi on neil dementsuse arenemise tõenäosus suurem kui tavainimestel. Suitsiidkatsed ja õnnestunud suitsiidid on alkoholi rohkelt tarbivatel inimestel sagedasemad.

Juba alkoholismi lõppstaadiumis olevad inimesed jäävad kõhnemaks, mis on põhjustatud alkoholist saadavatest tühjadest kaloritest, vähenenud söögiisust ja halvenenud toitainete imendumisest soolestikust.

Potentsiprobleemid ja erektsioonihäired on väga sagedased, mis enamikku normaalseid mehi paneb või peaks panema muretsema. See võikski oma probleemi teadvustamisel ja abi otsimisel olla parim motiveerija.

Mis võib maksahaigust peale alkoholi veel süvendada? Näiteks antibiootikumide ja alkoholi koostarbimine. Siin mõtle, kumb on tähtsam – kas klaasike veini või tõvest lahtisaamine, mille tõttu üleüldse antibiootikumi anti. Maks lihtsalt ei jõua kahte ainet korraga töödelda ning peale maksa enda kahjustumise võib mõnede antibiootikumide ja alkoholi koostoimel tekkida veel raske iiveldus kuni oksendamise ja/või tugeva kõhulahtisuseni välja. Seega, prioriteedid paika!

 

Kui palju on palju?

Alkoholi juues satub see seedetrakti ja hakkab sealt imenduma organismi. Kui alkohol on alla kulistatud, siis imendumise kiirus sõltub sellest, kui palju oled enne söönud, samuti joomise kiirusest, joogi tüübist ja ravimitest, mida võtad. Lihtne matemaatika ütleb, et mürgistusnähtude vältimiseks peab jooma vähem, kui maks jõuab töödelda.

Enamikul inimestest suudab maks töödelda ühe dringi tunnis. Ja üks jook on näiteks 350 ml õlut, 150 ml veini või 45 ml 80% sisaldusega alkoholi.

Pikas perspektiivis nimetatakse kergeks või mõõdukaks alkoholitarbimiseks naistel üks jook või vähem päevas ja meestel kaks või vähem jooki päevas. Raskeks/tugevaks alkoholitarbimiseks on neli või enam jooki päevas või 14 või rohkem jooki nädalas (meestel).

Kui tead oma perest kedagi, kel on olnud alkoholiga probleeme või on olnud maksatsirroos, siis soovitatakse kindlasti limiteerida joogikoguseid ühe-kahe kokteilini päevas, kui sedagi. Enamik uuringuid ütleb, et mõõdukas tarbimine ei põhjusta üleliigseid terviseriske – ja mõõdukas on üks-kaks jooki päevas, kuni paar korda nädalas. Kui sa oled mures enda või mõne lähedase tervise pärast, siis esita endale alljärgnevad küsimused.

Meestele: Kas ma joon rohkem kui 5 drinki päevas? Naistele: Kas ma joon 4 või enam drinki päevas? Kas ma vajan drinki kohe pärast ülesärkamist?  Kas ma tunnen oma joomise tõttu süütunnet? Kas arvan, et peaksin oma joomist vähendama? Kas olen pahane, kui teised kommenteerivad või kritiseerivad sinu joomist?

Kui sa vastasid jaatavalt kas või ainult ühele küsimusele, siis sul võib olla alkoholiprobleem ja võid olla sõltuv alkoholist. Kindlasti räägi oma lähedastega või otsi abi psühhiaatritelt-psühholoogidelt. Abi on alati ka kaaskannatajatega rääkimisest. Kunagi ei ole hilja alustada, aga mida varem, seda parem.

Pea meeles, et teatud ainete (alkoholi ja ka muude droogide) kahjulikkuse teadvustamine enda jaoks ja millist mõju nad kehale omavad, on väga oluline osa oma tervise hoidmises ja ohutuses. Olgu kõik su alkoholiga seotud valikud õiged ning olgu su maks terve ja tugev ka edaspidi.

Mõõdukal tarbimisel on alkoholil oma kindel koht pidustustes ja sotsialiseerumisel. Seda lihtsalt keelata on tõepoolest mõttetu ja isegi mittevajalik. Vaba maa ja vaba valik. Teades oma alkoholiga seotud piire ja riske, suudad teha tervislikumaid otsuseid! Tervist selle peale!

Kellel on suurem risk alkoholist põhjustatud maksahaiguste tekkeks?

Alkoholist põhjustatud maksahaigus tekib tavaliselt aastaid kestnud tugeva

joomise tulemusena – mida rohkem ja kauem jood, seda suurem tõenäosus.

Äge alkohoolne hepatiit ehk maksapõletik võib olla joomatsükli tulemus.

Raske vormi korral võib olla eluohtlik. Pärilik eelsoodumus. Kui peres on

kellelgi varem maksahaigusi olnud, on ka sul suurem tekkevõimalus.

Isiklik vastuvõtlikkus alkoholist põhjustatud maksahaiguse tekkeks. Naistel

on suurem eelsoodumus.

Kust leida abi ja tuge?

Tartus: A-Kliinik, Riia 13, telefon 7427 888

Tallinnas: Wismari Haigla, Wismari 15, telefon 662 1068

Anonüümsed alkohoolikud

AA Eesti AA Teenindusbüroo

infotelefon 529 9955

teenindus@aaestonia.com

Tallinna rühm: Wismari 15

5694 0144 (eesti rühm)

5646 7708 (vene rühm)

wismariaa@hot.ee

Tartu rühm: Õpetaja 5

tartu.aa.postkast@hotmail.com

Viljandi rühm: Paala tee 7

5625 9050 Anti

antisolg@gmail.com

Pärnu rühm: Nikolai 22

Kuressaare rühm: Kauba tn 5 (hoovimaja keldrikorrus)

Narva rühm: Karja 6c

Paide rühm: Pärnu mnt 61 (Metodisti kirikus, sissepääs küljeuksest)

aatyripaide@gmail.com

Pereliikmetele mõeldud rühmad

Al-Anoni pererühmad

Tallinnas

alanon.eneseabi@gmail.com

eesti rühm 5050 564 Anu

vene rühm 5679 0024 Vika, 5562 1984 Tanja

Viljandis

5656 8293 Ülle

Paides

5691 8538 Ene, 5814 5979 Carmen

Üle-eestiline internetirühm

alanon_Eesti-subscribe@yahoogroups.com