Rain Kooli

Rain Kooli, ajakirjanik

Milliste mehe omaduste peale sulavad tänapäeva naised?

Ühes populaarses veebifoorumis algatas keegi teema. Naistelt küsiti, milliseid omadusi-oskusi nemad meeste juures hindavad.

Teema algataja tõi taustaks välja ka välismaise küsitluse, kus esiviisik moodustus praktilistest ja elulistest oskustest. Naela seinalöömine, auto rehvivahetus, kodutehnika ühendamine ja seadistamine. Sedasorti asjad.

Eesti foorumis aga läks diskussioon mingil hetkel käest ära, vähemalt teema algatajale tundus nii. Naised protestisid – miks me peame meeste juures hindama mingeid isetegemisoskusi või nõudma ehitajaks-maalriks kvalifitseerumist? Äkki me ei tahagi nii?

Üha enam naisi seletas, et spetsiifiliste oskuste jaoks on vastavad spetsialistid alates kodutehnika seadistajatest ning lõpetades eriarstidega. Või et nad saavad tehnikaga ise hakkama.

Oma mehelt ootavad need naised hoopis kuulamis- ja empaatiavõimet, sõbraks olemist, teatriõhtute ning rokikontsertide elamuste jagamist.

Kostab nii, et Eestis, mis tundub kohati oma väärtushinnangutelt kuhugi 1930. aastatesse kinni kiilunud olevat, on hakatud teistmoodi mõtlema. Et eesti naised on valmis vabastama oma kaasad „mees peab kodu rajama ja seda hoidma – ning kõike oma kätega” rollist. Mehelt ei oodatagi tingimata, et ta oleks võimeline pere auto mis tahes vajaduse tõttu kanali peale ajama või et ta sisustaks oma nädalavahetuse sellega, et võtab üles vanad põrandad ning asendab need mängeldes uutega.

Võib muidugi väita, et naised on meestelt juba tükk aega n-ö pehmeid väärtusi oodanud – kui mitte kauem, siis viimased kümme aastat kindlasti. Tegelikult on seni siiski olnud nii, et naised on oodanud KA pehmeid väärtusi, mitte pehmeid väärtusi nii-öelda kõvade väärtuste ASEMEL. Ehk siis, mees on pidanud selle omamoodi üleminekuperioodi vältel olema nii üht kui ka teist, nii karutapja kui ka lastehoidja, nii filosoof kui ka torujüri.

Nüüd aga… nüüd aga oleks nagu teisiti.

See sisu on nähtav VIP kliendile