Foto: Jarek Jõepera
Ukraina-eesti verd Anželika (23) on kasvanud Võrumaal ühes väikeses külakeses metsade keskel. Nüüd elab ta aga juba mitu aastat Tallinnas.
„Olen maaelu jaoks liiga temperamentne – see tuleb ilmselt geenidest,” naerab ta. Ta naerab üldse palju. Peale selle on Anželika tõeline peoloom, kellele kolm korda nädalas peole sattuda pole mingi probleem. Ta jumaldab lõbusat seltskonda ja tibake kreisisid inimesi. „Igav ei tohi kunagi olla, siis läheb meeleolu kohe nulli. Ja mulle kohutavalt meeldib tantsida!”
Vabal päeval läheb ta trenni või sõidab vanemate juurde maale külla. Või loeb. Hoidku jumal ilukirjanduse eest, kaunitarile meeldivad pigem eneseabi ja psühholoogiateemalised raamatud, mis aitavad elus toime tulla. Kuigi Lõuna-Eestis kasvanud – või just nimelt sellepärast – kisub teda ka mere äärde. Võib vabalt juhtuda, et leiate ta mõnel ilusal päeval patseerimas Valkla rannas. Viie aasta pärast võiks Anželikal olla armastav mees, hästi suur maja, kaks last ja isiklik ilusalong. Aga kunagi tulevikus lubab ta veel Võrumaale tagasi minna. Siis, kui piisavalt vanaks saab.
Mida teeksid, kui sul oleks rohkem aega ja raha?
Reisiksin võimalikult palju.
Mis muudab mehe seksikaks?
Riietus. See, kuidas ta kõnnib ja käitub.