Glögi
Advendiaeg on alanud ning kuuskede ja kinkide aeg ei lase end oodata. Üks traditsioonilisemaid jõulujooke on glögi, mida võib juua tegelikult igal ajal, seda enam, et maitse on tõepoolest väga hea ning jook ise annab nii südamele kui kehale mõnusat sooja.
Glögi on veini baasil tehtav vürtsidega kuum jook, mis pärineb Skandinaavia maadest.
Klassikalise Rootsi glögi maitseained on koriander, nelk, kaneel, pomerants, sidruni- ja apelsinikoor.
Legend räägib, et glögi tõi Skandinaaviasse XVI sajandil Rootsi kuningas Gustav I Eriksson Vasa. Kuningas armastas Saksamaalt pärit sooja jooki, mis koosnes Saksa veinist, suhkrust, meest, kaneelist, ingverist, kardemonist ja nelgist. 1609. aastal anti Rootsis joogile nimeks glöd-gad vin (suurepärane kuum vein), mis kõnekeeles sai endale peatselt lühema glögi nimetuse (rootsi keeles glögg). Juba tollal teati, et glögi mõjub tervisele kosutavalt, soojendades keha ja lõdvestades lihaseid.
Kui Soome jõudis glögi 1960ndatel, siis eestlased said glögi maitset tunda alles 1990ndate algul. Kuigi, ka nõukogude ajal joodi Eestis glögisarnast kuuma jooki. Külma peletamiseks tehti soojendavat, kättesaadavate vürtsidega jooki, mida segati kange alkoholiga. Samuti on meil varasemalt tuntud sakslaste hõõgvein, mis on oma olemuselt pisut kergem ja mitte nii teravalt vürtsikas.
Eesti taasiseseisvumise järgselt hakkas meil rikastuma nii toidu- kui joogikultuur ning saabus Rootsi klassikaline glögi. Eestis hakati glögi valmistama esimest korda Põltsamaa veinitehases 20. novembril 1995.
Põltsamaa Klassikalise Glöggi retsept pärines algselt Rootsist, kuid kohalike veinimeistrite käe all sai sellest eestlastele sobivamaks kohandanud jook. Selles on kasutatud eestimaist musta- ja punasesõstraveini ning isevalmistatud maitseainetõmmist mitmekümnest ürdist. Maitseained laagerduvad joogi sees vähemalt paar kuud ning annavad glögile mõnusalt vürtsika ja küpse maitse.
Enne serveerimist tuleb glögi kuumutada 60–70 kraadini, kuid kindlasti ei tohiks joogi temperatuur ületada 78 kraadi, vältimaks alkoholi liigset aurustumist. Jooki ei tohi keema lasta, muidu kaotab see oma iseloomuliku maitse ja aroomi.
Serveerige glögi soojapidavast portselan- või klaaskruusist, mille põhja raputage mandlilaastusid ja rosinaid. Kruusid on mõistlik enne soojendada.
Rootsis pakutakse joogi kõrvale traditsiooniliselt piparkooke ja pärmitainast valmistatud kollaseid safranisaiu.
Tekst: Maria Raja
Allikas: Maaleht
Pilt: erakogu
