Milline teler on parem, kas plasma- või LCD-teler? Mille järgi valik teha?
Mees, 30a, Tartu
LCD-teleri ekraan koosneb väikestest eri värvi vedelkristallpunktidest – pikslitest, mis vastavalt signaalile lasevad läbi taustvalgustuse valguse. Selle abil tekibki värviline pilt. Taustvalgustuse lambina kasutatakse päevavalguslambiga sarnanevat gaaslahenduslampi või uuematel mudelitel juba ka LED-e (valgusdioode). Gaaslahenduslambiga teleri eluiga on umbes 60 000 tundi ehk 10–15 aastat, LED-idega tunduvalt rohkem.
Plasmateleris tekitavad pildi gaasilahendused – igas pikslis sünnib vastavalt signaalile gaasilahendus, mis tekitab valguse ja see paneb omakorda vastavat värvi luminofoorkatte kiirgama nähtavat valgust. Ka plasmatelerite eluiga läheneb juba 60 000 kasutustunnini.
Plasmatelerite mõõtmed on üldjuhul vahemikus 37–103 tolli, LCD-HD-telerite ekraanidel 7–100 tolli. Seega on alla 37-tollise teleri puhul valik lihtne, suuremate puhul aga keerulisem. Seni on plasmatelerid olnud hinnalt soodsamad, aga see vahe väheneb pidevalt. Vanematel LCD-teleritel oli ka probleeme vaatenurgaga, pilt oli kvaliteetne ainult otse eest vaadates, plasmatelerite vaatenurk on enamasti vähemalt 160 kraadi.
LCD-teleril on suurem heledus kui plasmateleril. Samas on aga plasmateleri pilt kontrastsem, st plasmateleril on must värv mustem ning LCD-teleril valge värv valgem. LCD-teler näitab seega paremat pilti enam valgustatud ruumis.
Vähetähtis pole seegi, et LCD-telerid kulutavad vähem energiat. Valikut tehes tuleks lähtuda oma vajadustest ja võimalustest. Hetkel soovitaks pigem uuemat LCD-telerit, sest plasmatelerite aeg hakkab tõenäoliselt läbi saama. Mõned tootjad on viimaste tootmise juba lõpetanud. Kindlasti tasub poes eri mudeleid võrrelda ja hinnata neid mitte ainult müügi jaoks loodud DVD-de järgi, vaid vaadata ka telekanaleid.
