Lea – kitarriga Eva
Lea Liitmaa (33) ei ole Blacky. Aga ta ei pahanda, kui teda nii hüüda. Sel sügisel võiks seda viga siiski mitte teha, sest kohe jõuab letti Lea esimene sooloplaat „Armastus”.
Sinu uue plaadi sõnum?
„Tuule” loos on see kirjas: „Ja lõpuks on nii, et me endale käime” . Ma arvan, et see võtab kogu minu elufilosoofia kokku.
Hmm… mida see nüüd siis täpselt tähendab?
Kõik, mida teed, teed iseendale – teises sõnastuses. Hea lause, mida alati endale meelde tuletada, kui millegi või kellegi peale vihane oled.
Kellest unistasid 14-aastasena?
Mingist Merivälja poisist ilmselt… Tollal oli mul esimene boyfriend.
Aga nüüd?
Inimestest ei unista üleüldse. Kolmekümneselt hakkad aru saama, kuidas maailm toimib. Mõistad, et maailmal on nii palju eri tahke, aeg jookseb kiiresti. Lihtsalt kellestki unistamiseks ei jää aega.
Sind on võimatu reaalis ära tunda. Kaks eri nägu – laval ja elus?
Ma ei käigi eriti kuskil, kus mind ära võiks tunda. Olen peamiselt kodus või stuudios. Ma kohtan inimesi harva.
Oled sa hädas tüütute austajatega?
Ikka juhtub, et keegi loodab rohkem kui võimalik, aga ma olen hästi viisakas, üritan muudmoodi oma suhtumisest teada anda. Aga on palju inimesi, kellele see ei mõju.
Annad konkreetse vihje, et ei soovi lähima kahe kuu jooksul välja minna, aga ei midagi. Sellistele tuleb lõpuks otse välja öelda.
Millise teoga sind vallutada võib?
Ma ei ole kohanud mehi, kes oskaks öelda nii ilusti kui minu poeg. Aga viimati jalutasin sõbraga mere ääres, ta leidis südamekujulise kivi, mille mulle kinkis. See oli parem kui mõni lause.
Kas oled mõne mehe nimel valmis kangelastegudeks?
Ma ei ole vist enam sellises eas. Kangelastegusid pole vaja teha, elu on tegelikult lihtne. Tuleb olla hea ja armastav – ja ongi kõik.
Sinu doping?
Ma saan meeletu energialaengu heast kontserdist. Marc Ducret’ omast kindlasti. Kui inimene mängib ennastunustavalt pilli, on see minu jaoks kõik.
Nii et ainult muusikud lähevad loosi?
Suhte mõttes küll. Aga muidu meeldib vaadata, kui mees midagi hästi oskab.
Mis eemale peletab?
Kui keegi üritab vägisi minu ellu tungida. Ja mind ehmatab, kui inimene halvustab kedagi või midagi. Kõik inimesed astuvad üht ja sama teed, nad on sel teel lihtsalt eri aegadel eri kohtades.
Ma ei saa halvustada väikest last, kes veel ei käi, sest ta alles õpib seda.
Silmad või tagumik?
Silmad, siin pole küsimustki. Silmad on inimese juures kõige olulisemad, seal on kõik kirjas ja need ei saa midagi varjata.
Mida peab mees armastusest teadma?
