Foto by Sergei Zjuganov, Modell Aleftina D.
Ma oskan süüa teha nagu tippkokk parimas restoranis, imen nagu saksa tolmuimeja ja väänan oma keha voodis nagu akrobaat. Mehed on vaimustuses!
Kindlasti on neid naisi palju, kes tunnevad end samamoodi. Paljud räägivad, et iseseisvad inimesed ei karda üksindust. Iseseisvus on jõud, sisemine jõud, aidates sul elada üksinduses, kukkudes ükstapuha kellele sülle. Sa saad sisimas aru, et see kiilakas kolleeg Peeter saadab Sind igal õhtul koju oma kelmika pilguga – pole üldse mingi variant.
Olen parem üksi kuni pensionini kui kukun mehe embusesse ainult sellepärast, et tal on peenis.
Võid ennast kujutada väga tugeva isikuna, kuid soov on ikkagi omada enda kõrvale head sõpra või armukest. Sest üksindus on – surm. Ma ei ole BUDDHA, et lähen metsa ja saan rahuldust vaikusest.
Teine asi, kui jõuad peale pikka tööpäeva koju, peale pikki vestlusi saad kauaoodatud vaikuse. Kuid päev päeva järel, õhtu õhtu järel – su ainuke sõber, kes sulle vastu tuleb kodu esikus, see on paks rasvane ja näljane kass. Sa hakkad vihkama vaikust. Ruum täis tühjust meenutab sulle, et sa oled ÜKSIK. Sa vaatad ennast kõrvalt:
inetu ma ei ole, ega invaliid, vaaritan hästi borshi – ja mitte keegi ei taha mind endale naiseks.
Tahes tahtmata tekib alaväärsustunne. Selle tulemusena hakkad seda vaikust ja tühjust asendama tegevustega: kokakursused, keelekursused, joogatunnid, enesekaitse kursused, jooksmine – ühesõnaga kõik, mis tapaks igavuse nendel üksildastel päevadel.
Uhkust tunda enda üle on miljon põhjust. Mitte, et ma nutan öösiti patja, et mul pole meest. Asi on hoopis selles, et perekond – see on hindamatu väärtus. Omada enda kõrval sõpra, kes armastab sind oma veidrate kiiksudega on parim kingitus. Sellist sõpra, kes sõidab apteeki kui sa oled nagu laip voodis, kõrge palavikuga. Sellist, kellele sa saad rääkida oma hulludest või piinlikest päevasündmustest, kellelt saaksid nõu küsida või kes libistab öösel sulle teki peale. Kui veab, saab temast su lapse isa.
Apteegist meest ei saa osta!
Tulime me ükskord sõbrannaga baari. Mõlemad ilusad nagu Vogue esikaanelt. Alates kingadest kuni seksika pesuni välja. Juuksed sätitud, meik, maniküür, kerge parfüüm, ühesõnaga – kepiksin iseendaga. Peen koht. Lootus muidugi on – kohata MEEST! Ja vot me istume ca kolmas tund, joome rahulikus tempos shampanjat ning vaatame ringi samasuguseid iludusi nagu meie – sukad, kleidid ja maniküür.
Mehi on baaris 2 tk ja needki on lillad. Ilusaid naisi on baaris nii palju, et täiesti arusaadav, millest meie mehed on paksuks läinud ( ära hellitatud). Kui iga teine naine näeb välja nagu supermodell, on sul hetkega valikuvõimalus. Nagu supleks kulla sees. Ja see, et ma krimpsutan nina oma kolleegi Peetri suhtes, see on puhas üksiku idioodi uhkus.
Baaris ringi vaadates näed iseenda koopiaid: targad, ilusad ja lõbusad. Sõltumatud ja täiesti üksikud. Jah, võibolla mitte kõigil ei ole looduslik ürgne soov omada enda kõrvale tugevat meest, kuid enamikul meist kindlalt JAA.
Kurb tõde on see, et kohata seda inimest, kellega on hea klapp ja tekiks usalduslik kontakt, pole just kõige lihtsam. Kui 20tes eluaastates, mil meil polnud mingeid stereotüüpe välja kujunenud, ei osanud võrrelda, ega teadmisi, ei olnud õnne leida meest, siis 30tes eluaastates ei suuda sa vaadata mehe poole ilma selleta.
Igasugune tutvus mehega on nagu sisemine skaneerimine – kui halb kõik on või kui hea kõik on. Mõnikord ma tahan, et oleks nagu oli 15 aastaselt – siis kui kohtad inimest, vaatad talle silma ja siis sul sõidab katus koos südamega. Ja siis mõtled, et mingu kõik põrgusse, sest see on armastus. Aga ei, siis tuleb hirm.
Hirm – sinu sõber, see takistab sul olla ohus ja hoiab sind eemale lollidest mõtetest ja valust. On tüdrukuid ju, kes armuvad ja plaks kohe pulmad, sest neil on see eriline ” tunne” . Aastate pärast vinguvad, et mehed joovad, peksavad, ei mingit õrnust ja üldse kuidas ma sain sellise matsiga abielluda.
Et kui ma enne 30 mehele ei saa, siis olen vigane komplekt. Või oled naeruväärne. Mida iganes!
Hingesugulane! Kui nüüd päris aus olla, siis igasugune muinasjutt sinu teisest poolest, meenutab mulle nalja persest. Vot elad sa sellise sõltumatuna, üksikus elemendis, oodates et saatus kingib sulle printsi ja tuleb õnn. Ainuke küsimus – kas nii tõepoolest on võimalik? Iga inimene on nagu kosmos – sisenedes kellegi teise ruumi, satud alati musta auku ja salapärasse!
Tuginedes asjaolule, kuidas uskuda surematusse suhtesse, kes eitavad reaalsust ja süüdistavad ennast mahajätmise korral. Suhted pole mitte ainult rõõm ja nauding, vaid ka pidev töö. Kaks täiskasvanud inimest, kes mõistavad üksteise väärtust. Suhe võib laguneda nagu liivaloss. Ja see on jaburus, kui usutakse, et imevöö võtab tselluliidi ära! Inimesega koos elades sa nii või naa satud kokku probleemidega. Iga mees , kes on kaua suhtes olnud või abielus, teab, et naised on plahvatuslikud pommid.
Täna see printsess on kõrgete kontsadega, homme on see rase ninasarvik, nõudes apelsine ja soolakurke. Jah, ja siis need meelemuutused, pahad päevad. Jah, sellel mehel peavad olema kõvad närvid. Kui paljud on selleks valmis?
Nüüd on ju uus inimpõlvkond – ei sobi, vahetame uue vastu välja! Isegi kui see mudel on 2 päeva vana. Naised armastavad ka SEKSI! Naiste vajadus seksi järgi 30.eluaastates on sama tugev nagu meestelgi. Muidugi on naisi, kes söövad torti ja siis ka saavad orgasmi, aga paljud meist omavad täpselt sellist temperamenti nagu mehed.
Vaatamata sellele, et ootame oma ellu kindlat partnerit, samal ajal kattudes tolmukihiga, ei ole lihtne mitte kõikidele naistele.
Kui palju sa ka ei üritaks olla see õige ja korralik naine, tahad sa vahel ainult ühte asja: lihtsalt seksida!
Kujutage pilti, lähed baaris mehe juurde ja sosistad kõrva sisse: Lähme sõidame minu juurde, ma tahan et sa mind kepiksid. Ja head aega! See on umbes sama reaktsioon kui ütled esimesel kohtumisel mehele: tahan lapsi ja abielluda. Mehele pole see huvitav. Ta tahab mängida! Talle meeldiks raskesti kättesaadav – nagu ei taha, aga ikka annan!
Tuttavad on arvamusel, et tuleb oma kõrgeid nõudmisi muuta. Meenutades oma noorust kui poisid lihtsalt meeldisid. Sisemiselt nõustun sellega. Aga kurat võtaks, ma ei suuda omale võta meest, keda ma pean taluma nagu teevad paljud sõbrannad. Mees, kellel on suva omaenda lastest või alkohoolik, kes peksab oma naist. Või kes elab sinu kulul, otsides oma unistuste tööd.
Lahutatud Mari, kes kirub oma vana suhet ning seikleb mööda linna pidudel. Siiril on mitu abielumeest, kes on otsustanud, et ei tahagi suhet. Abielumehe pluss on see, et nad oskavad kinkida seksi ja romantikat! Kokkuvõtteks ma ikkagi ei taha nii. See on nagu suletud ring kui sa ei suuda leppida vähesusega ja satud iseenda kootud võrku.
Kõige kurvem on see, et möödub veel 10 aastat ja ma kahetsen,et ei ole selle kiilaka Peetriga abielus.
Aleftina D
Refereeritud autori blogist
Kas te ikka teate, et teie logo on täpselt sama, mis ühel uuel Tallinnas tegutseval prügiveofirmal?
Ise asi kumb enne selle kusagilt netist otsis/ostis.
Veel ei tea, me ei pea endid just väga uueks ettevõtteks. Päris mitu aastat ikka seljataga. Aga tänud teatamast.
Ärme pilte siia postita. Selle teema koht oleks ka pigem kuskil foorumi all. Ehk tuleb teha foorumisse selline teema, kus saab rääkida erinevatel teemadel, mis konkreetselt artikleid ei puuduta?
Täitsa mõte!